Eestis šampinjonide kasvatamine nõuab laboritingimusi

Seened kasvavad neljas kambris, igaühes 300 ruutmeetrit kasvupinda. Suvel ja sügisel on nõudlus šampinjonide järele väiksem, talvel mahud kasvavad ja hakkavad kevadel jällegi langema. Foto: Tiit Efert

Rakvere külje all Le­valas asub Eestis ainu­laadne šampinjonikasvatus, mille toodang jõuab kaubamärgi Natu’ke all poelettidele üle Eesti. Seni on Eesti kaubanduses leidunud valdavalt Leedus kasva­tatud seeni.

Seenekasvatuse taga on Leovandar Grupp, mille juht Leonid Vlasjuk meenutas, et ettevõtte asutas tema isa Jaroslav juba üle veerand sajandi tagasi. Alguses kasvatas isa köögivilju ja maitsetaimi: suvel põldudel, talvel kasvuhoonetes. Ajapikku ettevõte kasvas ja arenes ning tulid uued mõtted ja tooted. Vähehaaval võttis ettevõttes juhtohjad noorem põlvkond, kellel olid oma ideed.

Enne kui rajati seenekasvatus, mõtiskleti Vlasjuki sõnul pikalt, miks peaks Eesti inimene sööma Leedu seeni. Kinnistus mõte hakata ise neid kasvatama.

Küsimusele, miks šampinjonid, on vastus lihtne. „Ma ise sõin neid palju ja muidugi armastan seeni siiamaani väga. Seetõttu polnud kahtlust, et tuleks just šampinjone kasvatada,” põhjendas ta.

Alguses küll loodeti seene­istanduse rajamisel ka PRIA toetusele, ent kui pärast kolmandat taotlust tuli eitav vastus, kadus lootus. Seenekasvatus on spetsiifiline tegevus­haru, mis ei sobinud ühegi toetusmeetme alla. „Toetatakse ainult traditsioonilisi kultuure, seened nende alla ei kuulu ja nii jäimegi toetusest ilma,” selgitas Vlasjuk.

Kohustustest vaba

Seepeale pöörduti laenusoo­viga pankade poole.